Saaremaa 13.-14. sajandi matuste esimesed aDNA tulemused on saabunud!
Esimesed proovid olid võetud peamiselt kunagise Karja mõisa juures olnud kalmistult, aga osalt ka Loona mõisa kalmistule ja Valjala kirikaeda maetutelt.
Kuigi põhjalikuks analüüsiks oleks ideaalis hea analüüsida kõiki surnuid, võib juba nüüd osutada mõningatele esialgsetele tulemustele. Esmaseks ja kõige olulisemaks tulemuseks näib olevat see, et lähisugulasi õnnestus leida analüüsitud matustest vaid ühel juhul.
Seega polnud need kitsalt vaid ühe tuumikpere matusekohad. Vaid Karja kalmistule oli maetud üks 25-35-aastane mees koos alla 2-aastaselt surnud tütrega.
Karja matuste hulgast on seni leitud kaks nö. võõrast verd naist, üks neist pärit praegusest Soomest või selle idapoolsetelt naaberaladelt, teine Skandinaaviast (või üldisemalt Lääne-Euroopast), kusjuures naised olid maetud kas päris koos või väga lühikese aja jooksul vahemikus 1222-1266. Võimalikul Skandinaaviast pärit naisel polnud kaasas mingeid säilinud ehteid, nagu enamikul teistel Karja mõisa kõrvale maetud naistel, kuid tema riietel oli olnud vähesel määral pronksilustustest ornamenti. Ehk oli tegemist Rootsist või Taanist toodud naisega, kes küll adapteerus kohalikku kultuuri, kuid maeti siiski Skandinaavia kristlastele tol ajal juba tavapäraselt ilma panusteta?
Tegelikult oli samal surnuaial veel üks veidi võõrapärane naine, kel kaasas kas semgali- või vadjapärased ehted ning kes ka geneetiliselt erines veidi tavapärastest rannikueestlastest. Ta oli maetud lähestikku kohaliku mehega. Ehk oli see naise abikaasa? Kindlalt ei saa me seda kunagi teada, ehkki radiosüsiniku andmetel olid naine ja mees maetud laias laastus samadel kümnenditel 13. sajandi keskpaigas. Naine oli surnud 35-45 aastaselt. 4 m eemale oli veidi hiljem maetud ka üks mehe kaugem emapoolne sugulane.
Samast Karja kalmistult leiti kolm kõrvuti asetsevat 13. sajandi esimese poole hauda, milles täiskasvanud mehed, kes aga samuti polnud omavahel lähisugulased. Ühest neist – 20. ja 30. eluaasta vahel surnud mehest Karja XV matuses – valmib kevadeks ka 3D rekonstruktsioon.
Ootuspäraselt oli enamik saarlasi heledapäised ja heledasilmsed, pruunid silmad olid olnud vaid ühel naisel.
Osiliana tellimisel tehtud geeniproovide esmastest tulemustest ja paljust muust geneetikaga seonduvast räägib homme, 13. detsembril kell 18:30 Kuressaare lossi hoovis Vahtkonna majas Tartu Ülikooli genoomika instituudi arheogenoomika professor Kristiina Tambets.
