Uudised

Valjala vana maalinna (nüüd võib seda ilmselt õigusega niimoodi nimetada!) kaevamised on selleks korraks lõppenud. Ca 4 m2 suurusest kaevandist tuli välja ilusasti säilinud valli alus. Valli algne laius oli olnud 2,5-3 m, mis tähendab üsna märkimisväärset kindlustist. Suurtest pae- ja maakividest valli vundamenti kattis väikestest paekividest varingukiht, mis kõrgemas osas oli säilinud 1,35 m kõrguseni. Algne vall oli seega olnud märgatavalt kõrgem.
Valli varingu seest tuli nii väikese kaevandi jaoks silmatorkavalt palju loomaluid ning üle kümne savinõukillu, samuti põlenud savitihendeid. Üks potikildudest paiknes ka valli varingust eemal linnuse sisemuses.
 
Kuigi süsinikudateeringud alles ootavad tegemist, on praeguseks täiesti selge, et tegu on ilmselt rauaaja esimesse poolde või ehk ka keskpaika kuuluva väikese kindlustisega. Sarnaseid ca 35 m läbimõõduga korrapäraseid kiviringe on teada mujaltki Saare- ja Läänemaalt ning Valjala vana linnuse kaevamine võib anda peale leidude analüüsimist teavet ka nende tõenäolise kasutusaja kohta.

Osiliana tegi uurimistöid Saaremaa linnustel. Konkreetsemaid tulemusi peab veel natuke ootama, kuni andmeid arvutis töödeldakse. Hetkel võib aga juba teada anda, et näiteks Valjala maalinna valli all on näha kaks varasemat valli, s t valli on kahel korral tugevamaks ümber ehitatud.

Selle taustal tasub märkida ka Aita Kustini tähelepanekut 1960. aastatest. Kaevamiste põhjal Valjala maalinna sees märkis see teenekas Saaremaa uurija, et praegune vall näib olevat ehitatud alles 13. sajandil, igal juhul hiljem, kui valli kõrval linnuse sees olevad hooned.
 

Vaata uudistelõiku järele: siit.

 
Foto: ERR
Foto: ERR

Sõjaaja uudiste sekka ka uudiseid ammu möödunud sõdadest.

Valjala linnuse ümber olnud vallide juurest saadud proovid pakkusid nii mõnegi üllatuse, mis on iseäranis kõnekad koos muu leiuainesega. 12. sajandil on olnud kasutuses nii linnuses sees kui ka praegu näha olevate vallide ja välimise valli vahel olev ala. Osad proovid näitasid siiski ka ainult 13. sajandit ning suurem osa linnuse leide kuulub samuti pigem 13. sajandi keskmistesse aastakümnetesse või veelgi hilisemasse aega. See tähendab, et 13. sajandi jooksul olid nii keskne linnus kui ka seda ümbritsev vall püsti ja kasutuses. Kohalikus folklooris mäletatakse teatavasti, et väline vall veeti ära teedeehituseks.

Aita Kustini 1960. aastate kaevamiste tulemuste uus läbivaatus osutas üsna kindlalt, et millalgi 12. sajandil suure linnuse sisse ehitatud hooned on varasemad, kui suure linnuse vall. Seega peaks seegi vall olema rajatud 1200. aasta ümbruses või tõenäolisemalt alles 13. sajandil; küllap oli mingi vähem kapitaalne vall olemas siiski juba enne seda. Enam-vähem sama kehtib ümbritseva valli kohta, kus 2021. aastal toimusid kaevamised. Ümbritsev  3 m laiune vall peaks olema rajatud 13. sajandi esimeses pooles. 

Ehk suudavad 2022. aastasse planeeritud kaevamised pakkuda täpsema vastuse, kas Valjala kahe kõrge ringvalliga kompleks oli sellisel kujul olemas juba 1227. aastal, kui Läti Henrik seda kirjeldas, või rajati massiivsed kivivallid alles peale 1227. aastat. Varem tundunuks viimane variant uskumatuna, kuid praeguseks teame, et mitmed teisedki eestlaste linnused ehitati märkimisväärselt suuremaks ja tugevamaks just peale ristisõdasid. Seda enam siis Saaremaal, kus isegi kirjalike allikate andmeil polnud ristisõdijatel-misjonäridel 13. sajandil suurt sõnaõigust kohalike ülikute üle.

Ühe üllatuse pakkusid radiosüsiniku analüüsid veel. Ümbritseva valli alumiste kivide alt tuli välja 7. sajandi söetükk. Linnusest veidi eemal paiknenud kunagine hoone, mille juurest leiti ebatavaliselt palju eriaegseid potikilde, on aga olnud kasutuses nii 5.-6. sajandil kui ka 12.-13. sajandil. Kas ka vahepeal, pole teada.

Valjala maalinna kompleksi uuringud jätkuvad juba sel kevadel georadariga ja suvel uute arheoloogiliste kaevamistega. 

Seniks, head tutvumist allpool oleva galeriiga, kus peale vajutades avanevad pildid suuremalt ning nii võib lähedalt uurida möödunud 2021. aasta kaevendeid!

Comments are closed.