Siin lehel on kronoloogiliselt ilmumisaastate järgi ära toodud erinevad uurimistööd, aruanded, kaardid joonised jm, mis käsitlevad Saaremaa varasemast ajalugu.
Vajutades allolevas uurimistööde menüüs aastaarvule, avanevad kõik sel aastal publitseeritud uurimused.
Mägi, M. (2020). Political Centres or Nodal Points in Trade Networks? Estonian Hillforts Before and After the Thirteenth-century Conquest. In: Mänd, A. & Tamm, M. (Ed.). Making Livonia: Actors and Networks in the Medieval and Early Modern Baltic Sea Region (48−69). Routledge/Taylor & Francis.
Loe peatükki: siin.
Markus, K. (2017). From Rus’ Trade to Crusade: St Olaf’s Churches in the Eastern Baltic Sea Region. Acta Historica Tallinnensia, 23, 3−25. DOI: 10.3176/hist.2017.1.03.
Loe artiklit: siin.
Mägi, M. (2015). Saaremaa – muinas- ja keskaegne Kuresaar. Adamson, A.; Põltsam-Jürjo, I.; Leimus, I.; Kesküla, K.; Mägi, M.; Oja, T. (2015). Kuressaare vanem ajalugu. Tallinn: Tallinna Raamatutrükikoda.
Loe peatükki: siin.
Jets, I. (2012). Scandinavian Late Viking Age Art Styles as a Part of the Visual Display of Warriors in 11th Century Estonia. Estonian Journal of Archaeology, 16 (2), 118−139. DOI: 10.3176/arch.2012.2.02.
Loe artiklit: siin.
Mägi, M. (2005). On the mutual relationship between late prehistoric Saaremaa and the Livs. In: Mäntylä, S. (Ed.). Rituals and relations. Studies on the Society and Material Culture of the Baltic Finns (187−206). Helsinki: Academia Scientiarum Fennica. (Suomalaisen Tiedeakatemian toimituksia. Humaniora; 336).
Loe artiklit: siin.
Henriku Liivimaa kroonika: Heinrici chronicon Livoniae. (1982). Tarvel, Enn (toim); Kleis, R. (tlk). Kirjastus: Tallinn, Eesti Raamat.
Loe kroonikat: siin.
Saarlastest on juttu peatükkides:
VII (1,2);
VIII (3);
X (13);
XIV (12);
XV (3);
XVIII (8);
XIX (1-3);
XIX (5-6);
XIX (9,11);
XX (7-8);
XXI (5,7);
XXII (1,8,9);
XXIII (9,10);
XXIV (3);
XXIV (5,7);
XXV (2);
XXVI (2,3,4,5,8,11);
XXVII (3);
XXVIII (3,7);
XXIX (1,4);
XXX (1,2,3,4,5).
Kustin, A. (1962). Saaremaa ja Muhu muistised feodalismi tärkamise perioondist (11. sajandist kuni 13. sajandi alguseni). Dissertatsioon ajalooteaduste kandidaadi kraadi taotlemiseks. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Ajaloo Instituut. Tallinn, 1962, 1–2 köide. 588 lk + 7 joonist ja 84 tahvlit.
Aun, M. (1961). Saaremaa noorema rauaaja mälestusmärgi – Rahu kivikalmistu uurimisest. Ajalooalaseid uurimistöid. ÜTÜ Ajalooringi kogumik (131-163). Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
Loe artiklit: siin.
Toimetaja: Artur Luha, August Tammekann, Evald Blumfeldt. (1934). Saaremaa: maadeteaduslik, majanduslik ja ajalooline kirjeldus. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts. Kodu-uurimise toimkond.
Loe: siin.
Eisen, M. J. (1927). Tõll ja ta sugu. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts.
Elektrooniline reproduktsioon. Tallinn: Tallinna Ülikooli Akadeemiline Raamatukogu, 2016.
Loe teost: siin.
Vaas, T., Moora, A., Moora, H., Laur, H., Tiitsmaa, A., Linnus, F. (1924). Saaremaa ja Muhu muinasjäänused. Tartu: Odamees – Carl Sarap.
Loe: siin.
Kogumik. (1898). Publikationen des Vereins zur Kunde Ösels. Riga/Riia.
Elektrooniline reproduktsioon. Tallinn: Eesti Rahvusraamatukogu, 2017.
Loe kogumikku: siin.
Holzmayer, J. B. (1872). Erinnerungen aus dem heidnischen Göttercultus und alte Gebräuche verschiedener Art, gesammelt unter den Insel-Esten. Litograaf: Carl Anton Schulz. Arensburg/Kuressaare.
Elektrooniline reproduktsioon. Tallinn: Eesti Rahvusraamatukogu.
Loe teost: siin.
Holzmayer, J. B. (1868). Osiliana. I., Das Kriegswesen der alten Oeseler. Arensburg/Kuressaare.
Elektrooniline reproduktsioon. Tallinn: Eesti Rahvusraamatukogu, 2021.
Loe teost: siin.
Kruse, F. (1842). Necrolivonica oder Alterthümer Liv-, Esth- und Curlands bis zur Einführung der Christlichen Religion in den Kaiserlich Russischen Ostsee-Gouvernements, zusammengestellt und historisch erläutert in einem Unterthänigsten Generalberichte über seine auf Allerhöchsten Befehl im Jahre 1839 ausgeführte archaeologische Untersuchungsreise nebst mehreren wissenschaftlichen Excursen und vielen Lithographien von Alterthümern, Plänen und Charten. Dorpat: F. Kruse, H. Laakmann [etc]; Leipzig: L. Voss.
Digitaliseerija: Google Books.
Loe raamatut (GER): siin.
Marahwa Näddala-Leht, Number 17, 27 Aprill 1821.
Lk 132-135 kirjatükk: “Kurre-Saar, ehk Sarema”,
lk 135-136 kirjatükk: “Muhho-ma”,
lk 136 kirjatükk: “Runo-saar”.
Loe: siin.
DIGARis vasakut kätt esitatud tekst tänases kirjavormis.