Siin lehel on kronoloogiliselt ilmumisaastate järgi ära toodud erinevad uurimistööd, aruanded, kaardid joonised jm, mis käsitlevad Saaremaa varasemast ajalugu.
Vajutades allolevas uurimistööde menüüs aastaarvule, avanevad kõik sel aastal publitseeritud uurimused.

Autori järgi uurimistöö otsimiseks vajuta ikoonile.

2024

Mägi, M. (2024). Aruanne Valjala maalinna arheoloogilistest kaevamistest. Kaevand J. 2023. SA Osiliana/Tallinna Ülikool.

Loe aruannet: siin. 

2023

Mägi, M.; Tõnisson, H.; Harjo, O. (2023). Archaeological and ground penetrating radar investigations around three Saaremaa hill-forts – Valjala, Pöide and Kaarma. Arheoloogilised välitööd Eestis = Archeological fieldwork in Estonia, 2022, 73−90.
 
Loe artiklit: siin.

2022

Unt, Agnes; Saage, Ragnar; Oks, Kristo; Peets, Jüri (2023). Excavations at the Tuiu iron-smelting site, Saaremaa. Archaeological Fieldwork in Estonia, 2022, 99−106.

Loe artiklit: siin.

2021

Mägi, M. (2021). Scandinavian chieftains in Saaremaa? Archaeological investigations in Ure, a probable Roman Period sacrificial place. Archaeological Fieldwork in Estonia, 73−90.

Loe artiklit: siin.

2020

Mägi, M. (2020). Political Centres or Nodal Points in Trade Networks? Estonian Hillforts Before and After the Thirteenth-century Conquest. In: Mänd, A. & Tamm, M. (Ed.). Making Livonia: Actors and Networks in the Medieval and Early Modern Baltic Sea Region (48−69). Routledge/Taylor & Francis.

Loe peatükki: siin.

2019

Leimus, I. (2019). Väike lisandus Kaarma Piila hõbeaarde koosseisule.
Saaremaa Muuseum, kaheaastaraamat 2017–2018 (60−67). Kuressaare: Saaremaa Muuseum.

Loe artiklit: siin.

2018

Mägi, M. (2018). Pre-Christian maritime societies in the Eastern Baltic. Revue d’Histoire Nordique = Nordic Historical Review, 26, 27−48.

Loe artiklit: siin.

2017

Markus, K. (2017). From Rus’ Trade to Crusade: St Olaf’s Churches in the Eastern Baltic Sea Region. Acta Historica Tallinnensia, 23, 3−25. DOI: 10.3176/hist.2017.1.03.

Loe artiklit: siin.

2016

Mägi, M.; Riiel-Mürk, R.; Jets, I. (2016). Archaeological fieldwork at Viidumäe cult site. Arheoloogilised välitööd Eestis = Archeological fieldwork in Estonia, 2015, 89−96.
 
 Loe artiklit: siin.

2015

Mägi, M. (2015). Saaremaa – muinas- ja keskaegne Kuresaar. Adamson, A.; Põltsam-Jürjo, I.; Leimus, I.; Kesküla, K.; Mägi, M.; Oja, T. (2015). Kuressaare vanem ajalugu. Tallinn: Tallinna Raamatutrükikoda.

Loe peatükki: siin.

2014

Mägi, M. (2014, 2020). Saunamäe kalme ja kultuskoht. Kaevamiste aruanne 2012-2014. Tallinna Ülikool. Kopenhaagen-Tallinn. 

Loe aruannet: siin. 

2013

Mägi, M. (2013). Late prehistoric societies and burials in the Eastern Baltic. Archaeologia BALTICA, 19, 177−194.

Loe artiklit: siin.

2012

Jets, I. (2012). Scandinavian Late Viking Age Art Styles as a Part of the Visual Display of Warriors in 11th Century Estonia. Estonian Journal of Archaeology, 16 (2), 118−139. DOI: 10.3176/arch.2012.2.02.

Loe artiklit: siin.

2011

Mägi, M. (2011). Viking Age and early medieval Eastern Baltic between the West and the East. In: Imsen, S. (Ed.). Tax, tribute and tributary countries. (189−235). Trondheim: Tapir Academic Press. (Norgesveldet. Occasional Papers.).

Loe peatükki: siin.

2010

Mägi, M. (2010). Trade, war and the diversity of rituals at late prehistoric harbour sites on Saaremaa. Archaeologia BALTICA, 14, 168−182.

Loe artiklit: siin.

2008

Mägi, M. (2008). Aruanne arheoloogilistest eeluuringutest
Valjala maalinna ümbruses. 

Loe aruannet: siin. 

2007

Mägi, M. (2007). Saaremaa muinasaeg 1500 e.Kr. ­ – 600 p.Kr. Tarvel, E. (Toim.). Saaremaa 2. Ajalugu, majandus, kultuur. (37−54). Koolibri.

Loe peatükki: siin.

2006

Johanson, K. (2006). The contribution of stray finds for studying everyday practices – the example of stone axes. Estonian Journal of Archaeology, 10 (2), 99−131.

Loe artiklit: siin.

2005

Mägi, M. (2005). On the mutual relationship between late prehistoric Saaremaa and the Livs. In: Mäntylä, S. (Ed.). Rituals and relations. Studies on the Society and Material Culture of the Baltic Finns (187−206). Helsinki: Academia Scientiarum Fennica. (Suomalaisen Tiedeakatemian toimituksia. Humaniora; 336).

Loe artiklit: siin.

2004

Mägi, M. (2004). “…Ships are their main strength.” Harbour sites, arable lands and chieftains on Saaremaa. Estonian Journal of Archaeology, 8 (2), 128−162.
 
Loe artiklit: siin. 
 

2003

Mägi, M. (toim). (2003). Eesti aastal 1200. Kirjastus: Argo.

Loe raamatut: siin.

2002

Mägi, M. (2002). At the Crossroads of Space and Time. Graves, Changing Society and Ideology on Saaremaa (Ösel), 9th–13th centuries AD. Tallinn: Ajaloo Instituut, Tallinn/Center of Baltic Studies, Gotland.

Loe kogu teost: siin.

Arheoloogiliste kaevamiste joonised on leitavad: siin.

2001

Mägi, M. (2001). Probable cult site beside the Tõnija tarand-grave on the Island of Saaremaa. In: Archaeological Fieldworks in Estonia = Arheoloogilised välitööd Eestis 2000 (48−55). Tallinn: Muinsuskaitseamet.

Loe artiklit: siin.

2000

Rasmussen, K.; Aaby, B.; Gwozdz, R. (2000). The age of the Kaalijärv meteorite craters. Meteoritics. 35. 1067-1071.

Loe artiklit: siin.

1999

Mägi, M.; Rudi, A. (1999). New Stone Circle Graves at Piila Cemetery, Saaremaa. In: Archeological fieldwork in Estonia = Arheoloogilised välitööd Eestis 1998 (39−49). Tallinn: Muinsuskaitseamet.

Loe artiklit: siin.

1998

Mägi, M.; Allmäe, R.; Maldre, L. (1998). Viking Age Graveyard at Piila, Saaremaa. Archeological fieldwork in Estonia = Arheoloogilised välitööd Eestis 1997 (99 – 116). Tallinn: Muinsuskaitseamet.

Loe artiklit: siin.

1997

Pao, B. (1997). Maasilinna sadama piirjooni. Saaremaa Muuseum, kaheaastaraamat 1995–1996 (27−36). Kuressaare: Saaremaa Muuseum.

Loe artiklit: siin.

1996

Mägi-Lõugas, M. (1996). Archaeological Excavations at Tõnija Tuulingumäe, Saaremaa. In: Proceedings of the Estonian Academy of Sciences. Humanities and Social Scienses = Eesti Teaduste Akadeemia Toimetised. Humanitaar- ja sotsiaalteadused, 45, 4 (427-433). Tallinn. 

Loe artiklit: siin.

1995

Helk, V. (1995). Saaremaa arhiivimaterjalidest Taani Riigiarhiivis ja nende kasutamisest. Saaremaa Muuseum, kaheaastaraamat 1993–1994 (5−23). Kuressaare: Saaremaa Muuseum.

Loe artiklit: siin.

1994

Mägi-Lõugas, M. (1994). Eesti viikingiaegsed hoburaudsõled ja nende ornament. Eesti TA Toim. Humanitaar- ja Sotsiaalteadused 43, 4 (465-484). 

Loe artiklit: siin.

1993

Lõugas, V.; Lõugas-Mägi, M. (1992-1993). Pöide maalinna 1992. a. kaevamiste aruanne.  

Loe aruannet: siin.

1991

Lõugas, V. (1991). Investigation of Pöide (Kahutsi) Ancient Monuments. Eesti Teaduste Akadeemia toimetised, Ühiskonnateadused, 40, 373-375.

Loe artiklit (EST ja RUS kokkuvõtted lk 375): siin.

1990

Lõugas, V. (1990). Pöide (Kahutsi) maalinna arheoloogilised kaevamised 1990. a. 

Loe aruannet: siin.

1984

Tiik, L. (1984). Uusi lisandeid Saaremaa taluehitiste uurimise alalt. Etnograafiamuuseumi aastaraamat XXXIV (45-50). Tallinn: Kirjastus Valgus. 

Loe artiklit: siin. 

1982

Henriku Liivimaa kroonika: Heinrici chronicon Livoniae. (1982). Tarvel, Enn (toim); Kleis, R. (tlk). Kirjastus: Tallinn, Eesti Raamat. 

Loe kroonikat: siin.

Saarlastest on juttu peatükkides: 

VII (1,2);

VIII (3);

X (13);

XIV (12);

XV (3);

XVIII (8);

XIX (1-3);

XIX (5-6);

XIX (9,11);

XX (7-8);

XXI (5,7);

XXII (1,8,9);

XXIII (9,10);

XXIV (3);

XXIV (5,7);

XXV (2);

XXVI (2,3,4,5,8,11);

XXVII (3);

XXVIII (3,7);

XXIX (1,4);

XXX (1,2,3,4,5).

1979

Lõugas, V. (1979). Kaali: legendid ja leiud. Horisont, 9, 13-17.

Loe artiklit: siin.

1977

Puss, H. (1977). Hiiumaa suurperedest. Etnograafia Muuseumi Aastaraamat XXX, Tallinn.

Loe artiklit: siin.

1976

Voolmaa, A. (1976). Lääne-Eesti saarte rahvarõivaste omapärast. Etnograafia Muuseumi Aastaraamat XXIX, Tallinn.

Loe artiklit: siin.

1966

Kustin, A. (1966). Kiviringkalme Kureveres Saaremaal. Moora, H.; Selirand, J. (toim). Pronksiajast varase feodalismini. Uurimusi Baltimaade ja naaberalade ahreoloogiast. Tallinn: Eesti Raamat, lk 87-95.

Loe: siin.

1964

Kustin, A. (1964). Aruanne Muhu Viira laibakalmistu kaevamisest 1962.a. Tallinn, 19. veebruaril 1964.a. 
 
 Loe aruannet: siin.

1962

Kustin, A. (1962). Saaremaa ja Muhu muistised feodalismi tärkamise perioondist (11. sajandist kuni 13. sajandi alguseni). Dissertatsioon ajalooteaduste kandidaadi kraadi taotlemiseks. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Ajaloo Instituut. Tallinn, 1962, 1–2 köide. 588 lk + 7 joonist ja 84 tahvlit.

 
Teksti digiteerisid: Marge Konsa ja Ragnar Saage.
Tartu Ülikooli Ajaloo ja Arheoloogia Instituut, 2012.
 
 Loe dissertatsiooni: siin.

1961

Aun, M. (1961). Saaremaa noorema rauaaja mälestusmärgi – Rahu kivikalmistu uurimisest. Ajalooalaseid uurimistöid. ÜTÜ Ajalooringi kogumik (131-163). Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

Loe artiklit: siin.

1959

Kustin, A. (1959). Saaremaa muistsed linnused. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Toimetised VIII köide, Ühiskonnateaduste seeria, 1959, nr 1, 57-73.
 
Elektrooniline reproduktsioon. Tallinn: Tallinna Ülikooli Akadeemiline Raamatukogu. 
 
 Loe artiklit: siin.

1958

Kustin, A. (1958). Kalmistu XIII-XIV sajandist Karjas, Saaremaal. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Toimetised VII köide, Ühiskonnateaduste seeria, 1958, nr 1, 47-57.
 
Elektrooniline reproduktsioon. Tallinn: Tallinna Ülikooli Akadeemiline Raamatukogu. 
 
 Loe artiklit: siin.

1950

Metsar, L. (1950). Aruanne Kaarma valla Käku küla Kilgiaugu paemurru põhjakaldal asuva kivikalme kaevamisest 1.-29.VII. 1949. a. Tartus, 1. veebruaril 1950.

Loe aruannet: siin.

1948

Metsar, L. (1948). Aruanne Kaarma valla Käku küla Kilgiaugu paemurru põhjakaldal asuva kivikalme kaevamisest. 13. VIII-27. VIII 1948.a. 

Loe aruannet: siin.

1936

Blumfeldt, E.; Ränk, G. (1936). Lisandeid Saaremaa etnograafiale XVII sajandi lõpult. Postimees: Tartu, 15-35. 

Loe: siin.

1934

Toimetaja: Artur Luha, August Tammekann, Evald Blumfeldt. (1934). Saaremaa: maadeteaduslik, majanduslik ja ajalooline kirjeldus. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts. Kodu-uurimise toimkond.


Loe: siin.

1927

Eisen, M. J. (1927). Tõll ja ta sugu. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts. 

Elektrooniline reproduktsioon. Tallinn: Tallinna Ülikooli Akadeemiline Raamatukogu, 2016.

Loe teost: siin.

1924

Vaas, T., Moora, A., Moora, H., Laur, H., Tiitsmaa, A., Linnus, F. (1924). Saaremaa ja Muhu muinasjäänused. Tartu: Odamees – Carl Sarap.

Loe: siin.

1898

Kogumik. (1898). Publikationen des Vereins zur Kunde Ösels. Riga/Riia. 

Elektrooniline reproduktsioon. Tallinn: Eesti Rahvusraamatukogu, 2017.

Loe kogumikku: siin.

1891

Holzmayer, J. B. (1891). Die Ordensvogtei Poida. Publikationen des Vereins zur Kunde Ösels. Heft I. Arensburg.

Loe (GER): siin.

1880

Holzmayer, J. B. (1880). Osiliana. III. Dorpat/Tartu. 

Elektrooniline reproduktsioon. Tallinn: Tallinna Ülikooli Akadeemiline Raamatukogu, 2015.

Loe teost: siin.

1872

Holzmayer, J. B. (1872). Erinnerungen aus dem heidnischen Göttercultus und alte Gebräuche verschiedener Art, gesammelt unter den Insel-Esten. Litograaf: Carl Anton Schulz. Arensburg/Kuressaare. 

Elektrooniline reproduktsioon. Tallinn: Eesti Rahvusraamatukogu.

Loe teost: siin.

1868

Holzmayer, J. B. (1868). Osiliana. I., Das Kriegswesen der alten Oeseler. Arensburg/Kuressaare. 

Elektrooniline reproduktsioon. Tallinn: Eesti Rahvusraamatukogu, 2021. 

Loe teost: siin.

1846

Kruse, K. (1846). Mehrere für die ältere Geschichte Dänemarks und der Ostseeprovinzen wichtige, bisher bestrittene Urkunden d. X.-XIV. Jahrhunderts. Leipzig: Brandes.

Elektrooniline reproduktsioon. Tartu: Tartu Ülikooli Raamatukogu, 2015.

Loe teost (GER): siin.

1842

Kruse, F. (1842). Necrolivonica oder Alterthümer Liv-, Esth- und Curlands bis zur Einführung der Christlichen Religion in den Kaiserlich Russischen Ostsee-Gouvernements, zusammengestellt und historisch erläutert in einem Unterthänigsten Generalberichte über seine auf Allerhöchsten Befehl im Jahre 1839 ausgeführte archaeologische Untersuchungsreise nebst mehreren wissenschaftlichen Excursen und vielen Lithographien von Alterthümern, Plänen und Charten. Dorpat: F. Kruse, H. Laakmann [etc]; Leipzig: L. Voss.

Digitaliseerija: Google Books. 

Loe raamatut (GER): siin.

1821

Marahwa Näddala-Leht, Number 17, 27 Aprill 1821. 


Lk 132-135 kirjatükk: “Kurre-Saar, ehk Sarema”, 


lk 135-136 kirjatükk: “Muhho-ma”, 


lk 136 kirjatükk: “Runo-saar”.


Loe: siin.


DIGARis vasakut kätt esitatud tekst tänases kirjavormis. 

↑